Thursday, December 6, 2007

Tee

Kas kõiksuses saab olla midagi lõplikku, mis ei oleks vaheetapp ahelas toimuvatele sündmustele.

[Sarnane tõmbab sarnast ning eile avati teine uks, esimest ust kinni lükates ja lootes, et lootes ei eksisteeri liikumisviis meie endi suunas; hüljates kõik sellised mõtted; uskudes et mõttejõud elab reaalselt edasi mateeriast lahutamatu osana; nüüd ootab ta näilist turvalisust tekstivormis ja usaldab ennast täielikult valdkonda, mis ei oota: tahab tegutseda - kuid enne kui ta jõuab tegutsema hakata, juhtub see mida tahetakse oodata koguaeg ning mida oodates juhtub ootamine tema enda vormile purustava jõuga vastupidises suunas.]

Kuidas saab pimedas toas eksisteerida valgus ilma pimeduseta.
Miks tahetakse pimedas toas näha valguse abil mateeriat, millega ollakse juba sõbrad.
Kas ainult valguse abil on võimalik näha pimedust?
Kus on ainult pimeduse abil võimalik näha valgust ja miks?
Kui pimedus ja valgus eksisteeriksid koos, kas keegi julgeks kahelda eksisteerimises?
Kas kahe lõpu eksisteerimine koos on võimalik, kui lõpetada ilma igasuguste nominentide esitamisega, ja millal.

Luulu Pepé oma suurimas vormis esitas ennast täna kui hajameelset pirukat, kellest õpiti kulgema kõige suuremas urkas, kus võimalik.
Samal ajal kui naeruväärne eputis ilmus ja valgustas ning ütles, et tema ongi praht keda ei usaldata ega usuta.
Ta sõi, jõi ja magas; armastas, ehitas tee. Ja suri.

Kas surnud kamraadiga on võimalik edasi hüpata ning saavutada eesmärk, kui te kulgete ühises mustas ja väikeses kotis, ning lihasmass ei vasta nõuetele.

Meile võib see meeldida või mitte – sellest ei muutu midagi.
Tee.