mööda teed kõndisime ja rääkisime üksteisega nii et kumbki meist ei teadnud milline osa meist tegelikult sees, ja milline väljas, on. aga huvitav on. kui hea oleks, kui keegi iga sõna üles kirjutaks, pärast loeks küll, kõik koos, läheks tükk aega aga loeks. selle jaoks on vist kahte elu vaja.
Tuesday, September 9, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)
