parandus

ma enam ei tea, miks just Brecht mu kambris oleks pidanud lendama, aga enam ei ole isegi teda. olenemata sellest kõigest, keegi tasakaalukas peab seal ikka olema. ja on kah.

täna juhtus selline asi. kõndisin kiriku eest kiirel sammul mööda, kui järsku maandus mu jalge ees midagi. ma ei saanud alguses aru mis see oli; kell oli umbes 17 ja kuna lähemale jõuab külm pakane oli seal ümbruses päris pime. ma kummardusin ja võtsin üles mündi. hämmeldunult keerutasin end ja viskasin isegi pilgu ülesse kellatorni, aga ei näinud kedagi, kes oleks võinud selle mündi enda käega mulle visata. segaduses panin mündi taskusse, vaatasin veel paar korda ühele ja teisele poole ning tõttasin edasi. tundsin nagu oleksin midagi võitnud.

koju jõudes sain teada, et seda münti ei visatud mitte niisama. seda münti isegi ei visatud.

aga see münt...