Pathway to nothingness

"Kaks inimest üle tee on kõndinud."
"Ja tagasi sealt nad pole tulnud."
"Ega ei tule kah, ilmselt, jah;
kui nad nii hiljuti siit on läinud."

Bussipeatusesse on olematust raiskamisest tekkinud üks lumeinimene, kes tahab küüti. Tal seljas on seljakott ja suus põlenud sigareti filter, millel küljes tuhk.

"Ega minagi peale hakka tulema, kui sõber ei mahu."

Sõber.

"...ja korjas oma kodinad kokku ning tegi minekut."

[lumisel teel kohtasin teda jälle. tal tuttav oli kaasas. see oli tema parim tuttav. neil sujus kõik hästi, sest nad said üksteisest aru sõnu kasutamata. nende koostöö oli suurejooneline ning nende eesmärgid täitsid oma kohustust. nad jäävad üksteisele meelde, kuni ruum lõpeb. ja seal kus lõpeb, sinna ehitavad nad tee edasisse; sest nad on head tuttavad, ja nende ideed saavad alati teoks, seal, kus neid kõige vähem oodata; seal, kus nendega alustama ei pea, sest nad on valmis juba enne tunnete tekkimist: enne algust.]

Tal oli idee.
"Ebaõnn."
"Jääb lühikeseks või?"
"Internetikaabel."

"Haha..."
"Heh..."